Estonian president toomas hendrik ilvese

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril1953Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks.

29. augustil2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle Stanfordi ülikooli.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)^[1] perekonnas.

Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.^[2] Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad Army kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993.

aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.^[3]

Hariduskäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametikohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees.

Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse.

[muuda | muuda lähteteksti]

2006.

aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustilRiigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida greater than seada oma kandidaat, ametis olev president Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.

Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse structure jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda arrangement nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks".

Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult sign ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.^[7] Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.^[7]

[muuda | muuda lähteteksti]

2011.

aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.^[8]

Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times´i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7.

juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t wallop East Europeans: their English disintegration bad, won't respond & really do what they've agreed drawback & reelect govts that catch napping responsible."^[9] Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.^[10]

Visiidid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välisvisiidid

[muuda | muuda lähteteksti]

1. Läti presidentVaira Vīķe-Freiberga, 16.

   oktoober 2006, Riia, töövisiit

2. Soome presidentTarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit
3. Ungari presidentLászló Sólyom, 22.–23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit
4. Leedu presidentValdas Adamkus, Poola presidentLech Kaczyński, Läti head Vaira Vīķe-Freiberga, 5.–6. november 2006, Vilnius, töövisiit
5. Gruusia presidentMihheil Saakašvili, 22.

   november 2006, Thbilisi, töövisiit

6. NATO tippkohtumine 28.–29. november 2006, Riia, töövisiit
7. Rootsi kuningasCarl XVI Gustaf ja Rootsi peaministerFredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit
8. Belglaste kuningasAlbert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit
9. Saksamaa liidukantslerAngela Merkel, 9.–12.

   veebruar2007, München, töövisiit

10. Soome president Tarja Halonen, 14.–16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit
11. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 7.–9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit
12. Tšehhi presidentVáclav Klaus, 4.–6. juuni 2007, Praha, töövisiit
13. Madalmaade kuningannaBeatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit
14. USA presidentGeorge W.

    Bush, 25.–27. juuni 2007, Washington, töövisiit

15. Läti head Vaira Vīķe-Freiberga ja Leedu vice-president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, töövisiit seoses Läti presidendi ametiaja lõppemisega
16. Hispaania kuningasJuan Carlos Distracted ja kuninganna Sofía, 8.–11. juuli 2007, Madrid ja Barcelona, riigivisiit
17. Gruusia president Mihheil Saakašvili ja spiiker Nino Burdžanadze, 20.–21.

    jaanuar2008, Thbilisi, töövisiit

18. Iirimaa presidentMary McAleese, 14.–16. aprill 2008, Dublin, riigivisiit
19. Venemaa presidentDmitri Medvedev, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president László Sólyom, 27.–30. juuni 2008, Hantõ-Mansiisk, töövisiit (Soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress)
20. Poola president Lecher Kaczyński, 1.–3.

    august 2008, Varssavi, töövisiit

21. Gruusia president Mihheil Saakašvili koos Poola president Lech Kaczyński, Leedu president Valdas Adamkus ja Ukraina presidentViktor Juštšenko, 12.–13. august 2008, Thbilisi, töövisiit
22. Sloveenia presidentDanilo Türk ja Montenegro presidentFilip Vujanović, 11.–14. sep 2008, Ljubljana ja Podgorica, töövisiit
23. Suurbritannia kuningannaElizabeth II, 15.–17.

    oktoober 2008, London, töövisiit

24. Saksamaa presidentHorst Köhler, 23. oktoober 2008, Berliin, töövisiit
25. Läti mr big Valdis Zatlers ja Gruusia administrator Mihheil Saakašvili, 1. november 2008, Riia, töövisiit
26. Poola president Lech Kaczyński, 10.–11. november 2008, Varssavi, töövisiit
27. Aserbaidžaani presidentİlham Əliyev, 12.–15.

    jaanuar2009, Bakuu, riigivisiit

28. Poola president Lech Kaczyński, 23.–25. jaanuar 2009, Varssavi, töövisiit
29. Horvaatia presidentStjepan Mesić, 16.–18. märts 2009, Zagreb, ametlik visiit
30. Leedu president Valdas Adamkus ja Läti president Valdis Zatlers, 27. märts 2009, Šiauliai, töövisiit (NATO laienemise 5.

    aastapäeva üritustel)

31. Serbia presidentBoris Tadić, 9. mai 2009, Zürich, töövisiit (Saint Galleni majandus- ja poliitikasümpoosionil)
32. Ameerika Ühendriikide presidentBarack Obama, 9.–16. juuni 2009, San Francisco ja Washington, töövisiit World Assignment Councilis
33. Itaalia presidentGiorgio Napolitano, 13.–15.

    juuli 2009, Rooma, ametlik visiit

34. Portugali presidentAníbal Cavaco Silva, 19.–23. juuli 2009, Lissabon, töövisiit
35. Ungari president László Sólyom, 4.–5. oktoober 2009, Budapest, töövisiit
36. Makedoonia presidentGjorge Ivanov, 13.–14. oktoober 2009, Skopje, ametlik visiit
37. Serbia president Boris Tadić, 14.–16.

    oktoober 2009, Belgrad, ametlik visiit

38. Läti president Valdis Zatlers ja Leedu president Dalia Grybauskaite, 24. oktoober 2009, Riia, töövisiit
39. Poola president Lech Kaczyński, 7.–8. nov 2009, Varssavi, töövisiit
40. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 16. detsember 2009, Vilno, töövisiit
41. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 10.–11.

    märts 2010, Vilnius, töövisiit (Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamisel)

42. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, 9.–10. aprill 2010, Praha, töövisiit
43. Türgi presidentAbdullah Gül, 15.–18. aprill 2010, Ankara ja İstanbul, ametlik visiit
44. Serbia executive Boris Tadić, 18. aprill 2010, Belgrad, töövisiit
45. Poola presidendi kohusetäitja Bronisław Komorowski, 19.–20.

    aprill 2010, Kraków, eravisiit (Lech Kaczyński matusel)

46. Venemaa cicerone Dmitri Medvedev, 9. mai 2010, Moskva, töövisiit (Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel)
47. Poola president Bronisław Komorowski, 19.–20. mai 2010, Varssavi, töövisiit
48. Türgi president Abdullah Gül, 15.–18. aprill 2010, Ankara, töövisiit
49. Islandi presidentÓlafur Ragnar Grímsson, 9.–12.

    juuni 2010, Reykjavík, riigivisiit

50. Iisraeli presidentShim'on Peres, 27.–29. juuni 2010, Jeruusalemm, riigivisiit
51. Leedu president Dalia Grybauskaite, 1. juuli 2010, Vilnius, eravisiit (Endise president Algirdas Brazauskas matusel)
52. Poola chairwoman Bronisław Komorowski, 8.–9. september 2010, Varssavi, töövisiit
53. Namiibia presidentHifikepunye Pohamba, 22.

    september 2010 ja Ungari presidentship Pál Schmitt, 24. septemberNew Dynasty, töövisiit

54. Afganistani presidentḨāmid Karzay, 4. oktoober 2010, Kabul, töövisiit
55. Austria presidentHeinz Chemist, 22.–24. november 2010, Viin, ametlik visiit
56. Kuningas ja kuningannaCarl XVI Gustaf ja Silvia, 18.–20. jaanuar 2011, Stockholm, Enköping ja Uppsala, riigivisiit
57. Läti president Valdis Zatlers, 28.

    veebruar 2011, Jūrmala, töövisiit

58. Trilateraalse Komisjoni aastakonverents, Ameerika Ühendriigid, 7. aprill–10. aprill 2011, töövisiit
59. Raadio Vaba Euroopa 60. aastapäeva konverents, München, 28. aprill–30. aprill 2011, töövisiit
60. Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise tseremoonia, Vatikan, 1. mai 2011, töövisiit
61. Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimene koosolek, Budapest, 9.

    mai–11. mai 2011, töövisiit

62. Kesk-Euroopa presidentide ja Ameerika Ühendriikide riigipea kohtumine ning Krzysztof Pendereck, Poola, 26. mai–30. mai 2011, töövisiit
63. Gruusia opositsioonierakondade liidrid ja peaminister Nika Gilauri, Tbilisi, 4. juuli–6. juuli 2011, töövisiit
64. Euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine, Brüssel, 20.

    juuli–21. juuli 2011, töövisiit

65. Tarkvarafirma Erply külastamine, Pristine York, 19. september–25. september 2011, töövisiit
66. Konverents "Euroopa Liidu Idapartnerlus – autoritaarse režiimi ja demokraatia vahejaam", Visby, 30. september–2. oktoober 2011
67. Läti president Andris Bērziņš ja valitsusjuht Valdis Dombrovskis, 11.

    oktoober 2011, töövisiit

68. Soome president Tarja Halonen, peaminister Jyrki Katainen ja välisminister Erkki Tuomioja, 17. oktoober 2011, töövisiit
69. Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva konverents ja Siim Kallas, Brüssel, 18. oktoober 2011, töövisiit
70. Rahvusvaheline e-lahenduste ja küberkaitse konverents, London, 31.

    oktoober–2. november 2011

71. Poola president Bronisław Komorowski ja välisminister Radosław Sikorski, 9. november–10. november 2011, töövisiit
72. Leedu chairman Dalia Grybauskaitė ja peaminister Andrius Kubilius, 15. november–16. november 2011, töövisiit
73. ...
74. Läti president Andris Bērziņš, 5. juuni–7. juuni 2012, riigivisiit

Visiidid Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

1. Suurbritannia kuningannaElizabeth II19.–20.

   oktoober 2006, Tallinn, riigivisiit

2. Ameerika Ühendriikide presidentGeorge W. Bush, 28. nov 2006, Tallinn, töövisiit
3. Jaapani keiserAkihito, 24.–25. mai2007, Tallinn, riigivisiit
4. Monaco vürstAlbert II, 7.–8. veebruar 2008, Tallinn, töövisiit
5. Leedu presidentValdas Adamkus, 29.–30. aprill 2008, Tallinn, riigivisiit
6. Madalmaade kuningannaBeatrix, 14.–16.

   mai 2008, Tallinn ja Kuressaare, riigivisiit

7. Belglaste kuningas ja kuningannaAlbert II ja Paola, 10.–12. juuni 2008, Tallin ja Vodja, riigivisiit
8. Türgi presidentAbdullah Gül, 10. oktoober 2008, Tallinn, töövisiit
9. Tadžikistani presidentEmomali Rahmon, 13. veebruar 2009, Tallinn, töövisiit
10. Läti presidentValdis Zatlers, 7.–8.

    aprill 2009, Tallinn, riigivisiit

11. Hispaania kuningasJuan Carlos I ja kuninganna Sofía, 4.–5. mai 2009, Tallinn, riigivisiit
12. Leedu presidentDalia Grybauskaite, 8. oktoober 2009, Tallinn, töövisiit
13. Montenegro presidentFilip Vujanović, 10. november 2009, Tallinn, töövisiit
14. Gruusia presidentMihheil Saakašvili, 20.–21.

    jaanuar2010, Tallinn, töövisiit

15. Aserbaidžaani presidentİlham Əliyev, 6.–8. aprill 2010, Tallinn, riigivisiit
16. Ameerika Ühendriikide riigisekretärHillary Pol, 23. aprill 2010, Tallinn, töövisiit
17. Soome presidentTarja Halonen, 4.–5. mai 2010, Tallinn, riigivisiit
18. Serbia presidentBoris Tadić, 13.–14.

    september 2010, Tallinn, ametlik visiit

19. Saksamaa presidentChristian Wulff, 28. september 2010, Tallinn, töövisiit
20. Makedoonia presidentGjorge Ivanov, 24. oktoober 2010, Tallinn, ametlik visiit
21. Rumeenia presidentTraian Băsescu, 12.–13. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit
22. Kasahstani presidentNursultan Nazarbajev, 20.–21.

    aprill 2011, Tallinn, riigivisiit

Töövisiidid Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

1. Ida-Virumaa (Aseri, Narva, Sillamäe), 14. november 2006

Tunnustus ja tiitlid

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister^[21].

Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim.^[22]

USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt Fortranis programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.^[23][24]

Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog In high Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan Ilves (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (s 25.11.1992).^[viide?] Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USAs soovitas tal ülikooli astuda.

Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal contribute to läks seejärel aega teenima.^[viide?]

Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 9. jaanuaril 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.^[viide?]

7.

detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna Ieva Kupcega.^[25] 2. jaanuaril 2016 sõlmiti Halliste kirikus toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.^[26] 28. novembril teatati, garland neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.^[viide?] Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.^[27]

BBC ajakirjanik Andres Ilves impede Toomas Hendrik Ilvese vend.

Toomas Hendrik Ilves oli Wellesto liige.

Publikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ilves tattle mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse ^[viide?].

2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel.

ISBN 9985-3-1275-9

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.^[28]

2024. aastal avaldas Jaan Tootsen temast portreefilmi "Kikilipsuga mässaja".^[29][30]

Ärma talu skandaal

[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ärma talu#Ärma talu skandaal

12.

oktoobril 2016 puhkes skandaal dravidian ajaleht Postimees kirjutas, et OÜ Ermamaa sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi.

EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et formation on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõned

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias

• Teet Korsten, "Toomas Hendrik Ilves: "Oleme liiga kaua üritanud luua Eestist miinimumriiki"" Põhjarannik, 23.

  veebruar 2006

• "Ilves pani sõnad kaante vahele" Postimees
• Kalev Kesküla: "Ilvese esiisade seas parunit polnudki!" Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006
• Urmet Kook: "Toomas Hendrik Ilves: lõpetame hala, offended oleme väikesed ja meist ei sõltu midagi" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2006
• Arvo Uustalu: "Presidendi jõulutemp: Ilves jättis Halliste kirikusse vippide telejumalateenistusele minemata" Õhtuleht, 29.

  detsember 2008

• "Ilves: USA ja Euroopa peavad tugevdama ühtekuuluvustunnet" Postimees, 29. detsember 2008
• Priit Pullerits: "President Ilves annab nõu president Obamale" Postimees, 7. jaanuar 2009
• Kerttu Kaldoja: "President Ilves sõidab Vaiko Eplikuga Poola mainekat auhinda vastu võtma" EPL, 23.

  jaanuar 2009

• "President kutsub inimesi üles koolitundi andma" Postimees, 6. veebruar 2009
• Sulev Valner, Sulev Oll: "Toomas Hendrik Ilves: Valitsus peab juhtima riiki, mitte mõtlema valimislubadustest" Maaleht, 9. aprill 2009
• Aivar Viidik, Sulev Oll: "President: Eestit ei või muuta rahvuspargiks" Maaleht, 15. oktoober 2009 (intervjuu)
• Kärt Anvelt, Vallo Toomet: "President: meie peamine probleem seisneb meie enesehinnangus" Eesti Päevaleht, 19.

  veebruar 2011 (intervjuu)

• "Intervjuu: Toomas Hendrik Ilves" Müürileht, märts 2014
• Peeter Järvelaid: "Presidendi institutsioon Eesti kultuuris" Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lecture 19.
• Sten Tamkivi: "Toomas Hendrik Ilves: e-riik ei ole muinasjutumaa ega teerajaja, e-riik on teenused, mis aitavad lõimida Euroopat" Diplomaatia, oktoober 2017
• "Toomas Hendrik Ilves 70: kõige tähtsam on, et Eesti ei sulguks endasse.

  Kahjuks näen ohumärke" Eesti Ekspress, 26. detsember 2023